… see oli üks pime novembrikuu õhtu, kui Rebecca tuli meile Silveriga külla ja järsku tekkis mõte proovida midagi uut ja ägedat. Vaatasime Roy Lichtensteini ikoonilisi popkunsti fotosid ning nende järgi tehtud jumestust ja loomulikult tahtsime ise ka hirmsasti järgi proovida. Võtsin pintsli kätte ja tegin musta cake laineri niiskeks ja nii ma maalisin pintslitõmmete haaval ta nägu ja kaela kuni varajaste hommikutundideni. Ülesanne osutus keerulisemaks kui esmapilgul tundus, aga lõpptulemus tuli üle ootuste äge. Tanel tegi suurepärase klõpsu ja järeltöötluse ning täna läksimegi Rebeccale külla, foto sünnipäevaks suure postrina välja prinditud… Pool tundi tagasi jõudsime koju ja muidugi tahtsin ma esimese asjana teiega seda fotot jagada. Eriti mõjuv on ta hiigelsuurelt nt köögiseinal, kuhu ta ka ilmselt meie kodus juba homme läheb.
Üks mõnus laul ka selle postituse juurde, mis mul parasjagu juba viiendat korda taustaks mängib.
No Comments