Jumestus, Pealeht

MUUTUMISED

veebruar 3, 2015

See on galerii minu muutumistest läbi 13 aasta.

Ma ei mäleta oma esimest punast huulepulka, aga ilumaailm ümbritses mind juba varakult ja vähemalt mõnda aega tahtsin ma saada järgmiseks Marilyn Monroe’ks. Kuna mu ema töötas ühes Nõmmel asuvas kosmeetikapoes, siis sattusin ma ikka ja jälle igasugu põnevaid testreid katsetama. Ma mäletan seika vanusest 11-12 kui ma nägin poes esimest korda tervet riiulitäit uusi tooteid – ebaloomulikult pikad, erinevate mustrite ja maniküüridega kunstküüned. Küll ma tahtsin endale ka selliseid täiuslikult hoolitsetud välimusega küüsi. Õnneks mu ema veel tol ajal ei lubanud neid endale kleepida, aga juba paari aasta pärast sain ma kõik omal nahal põhjalikult ära katsetatud. Isegi tavalise super attackiga sai häda korral hiigelküünised sõrmedele liimitud, rääkimata solaariumihullusest ja ajastule eeskujulikult kulmude piitspeeneks kitkumisest. Ma olin 15 ja käisin vähemalt korra nädalas tegemas kunagise noorte hittportaali rate.ee jaoks uusi fotoseeriaid. ERR arhiivis on tänini nähtaval sellest ajast pärit naljakas videomaterjal. Kui tahad ajamasinaga 10 aastat tagasi sõita, siis selleks on veel olemas geniaalne www.web.archive.com, mis on teinud snapshote kõigest, mis internetis liigub. Kui kirjutate www.rate.ee/users/ kasutajanime, siis võite paljusid vanu sõpru niimoodi üles leida. Minu konto nägi mingi hetk välja selline.

Juba aasta hiljem olid mu pikad plaattinablondid juuksed nii tugeva vesinikuga ära blondeeritud, et murdusid üks hetk lihtsalt ära. Tõmbasin iga päev õudusega endal peoga juukseid peast ja mõtlesin, et midagi peab muutuma. Samal ajal viis üks unenägu mind kokku inimesega, kes aitas mul maailmast teistmoodi huvi hakata tundma, pani mind raamatuid lugema ja esimest korda elus päris oma põhimõtete peale mõtlema. Lõikasin oma rikutud juuksed maha, värvisin tumedaks ja hakkasin neid jälle uuesti kasvatama. Korraga oli minust saanud loomulikku ilu ülistav anarhist. Olin anarhistliku liikumise PunaMust asutamise juures ja uskusin siiralt maailma muutmise võimalikkusesse.

Koos filosoofiahuviga tuli mu ellu ka sümpaatia budismi ja idamaiste mõtteviiside vastu. Sellest ajast on pärit esimesed joogatunnid ja taimetoitlus. Sain keskkooli lõpueksamite eest väga edukad punktid ja käisin selle najal läbi kolm eriala – eesti filoloogia, semiootika ja kunstiteraapia. Viimane oli küll kõige südamelähedasem kuid siiski mitte mu tõeline kutsumus. Lõpuni ei käinud ma ühtegi nendest radadest ja kõrgharidus on siiani omandamata. Ma ei tea oma kutsumust tänini, aga hinge paneb juba aastaid kõige enam rõõmustama just jooga teekond.

Jumestuse juurde jõudsin ma täiesti juhuslikult tänu oma heale sõbrannale. Ma ei olnud kunagi ühtegi teist inimest peale enda meikinud kui ühel päeval helistas Elo ja kutsus ürituse plakati jaoks jumestust tegema. Pärast esimest katsetust hakkas teiste kaunistamine mulle koheselt meeldima. Kuna mulle meeldib maalimine ja väike kunstitaust oli ka olemas, siis ei tundunudki mõte tõmmata jooni elusale lõuendile nii võõrana. Olin parasjagu Töötukassas arvel ja sain mingil imekombel endale loa valida tasuta põhjalik jumestuse koolitus. Lõpetasin 2014 aasta suve esimestel päevadel Meelis Kriki ja Alice Viisilehe käe all edukalt IMC Make Up Store’i rahvusvahelise jumestuskoolituse ja võtsin lisa workshope Glow Meigikoolist. Kuna mu elukaaslane Tanel on fotograaf ja naabrimees juhtumisi üks eesti parimaid moefotograafe Kalle Veesaar, siis on olnud rõõm teha palju just fotomeike. Jätkan enda pideva täiendamisega ja võtan enda väikeses stuudios Tatari 27 vastu kõiki uusi kliente, vanu sõpru ja tuttavaid.

 

 

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply