KANGEKAELSUS & KANNATLIKKUS

Kes oleks osanud arvata, et ühel veebruari hommikul kell 7 lähen ma koos isaga joogasse. Olen oma joogavaimustusega nakatanud ka oma vanemaid ja ma olen uhke, et nad sellega nii ruttu kaasa on tulnud. Eriti isa üle, sest mehed kipuvad enamasti arvama, et see jooga on nagunii ainult üks jala kaela taha väänamine ja pigem naiste lõbu. Ma olen alati arvanud, et mu isa on väga kangekaelse loomuga ja temalt olen minagi selle geenidega pärinud –  pean enda arvamust alati kõige õigemaks ja kui ma midagi tahan, siis pean selle läbi tule ja vee ka kohe saama. Jooga on mind selles suhtes kindlasti kannatlikumaks ja aktsepteerivamaks muutnud.

Täna juhtus aga tunnis midagi teisiti. Sain suure õppetunni ja kogemuse võrra rikkamaks. Olles pärast magamata ööd teinud läbi ühe eriliselt mõnusa Dynamic Flow seeria (tegemist on ashtanga jooga poosidega, aga liikuvamas & loovamas vormis), oli aeg jõudnud kätte lõpupoosideks. Kõigepealt jooga asendite kuninganna – turiseis ehk Salamba Saravangasana, millele järgnevad adra poos ehk Halasana ja turiseisus lootose asend ehk Urdhva Padmasana. Enne peapealseisu tehakse veel joogas väga võimas “tuhande tõve vastane poos” ehk Uttanapadasana. Kõik need olid tuttavad ja kindlad asendid ning enesetunne oli suurepärane, isegi väsimus oli ammuilma oma teed läinud…

Jooga kuninglikuim ja ühtlasi viimane poos enne lõpulõdvestust on peapealseis ja enne sellesse minekut oli soovijatel seekord võimalus teha tagurpidi kukerpall. Enamasti teevad inimesed seda läbi vasaku või parema õla, vajudes tugevalt ühele küljele kaldu. Kui seda kukerpalli teha aga õigesti, ei ole see kaelale ohtlik ning on pigem mõnus vaheldus. Ma ei olnud seda nii ammu teinud, soov järele proovida oli muidugi suur. Esimest korda aitas Ereli mind hästi üle tõsta, nii et puus kerkis õhku ja käed andsid iseenesest paraja tõuke, et keha läheks joondatult üle kaela. Pärast esimest korda tuli aga ego mängu ja ütles, et ma prooviksin veelkord, aga üksi –  äkki ikka tuleb ilma abita ka samamoodi välja. Ereli oli kõrval ja näitas enda peal veel ette, mina jäin aga teda vaatama ja tegin seda, mida ei oleks tohtinud – vaatasin küljele. Kui suur osa keha raskusest on turjal ja kaelal, siis ei tohi kunagi keerata kaela küljele. Sain kohe aru, et see oli vale liigutus.  Kangekaelsus sõna otseses ja kaudses mõttes oli tugevalt tagasi. Kaela taha kallutada on praegu veel väga valulik ja tundub peaaegu võimatugi. Kui keha on üle kurnatud, viidud oma füüsiliste võimete piirini, siis on ka kõik vigastused väga kerged tulema. Iga vale liigutus või mõte peegeldub koheselt kehas, mis on väsimuse tõttu muutunud ülitundlikuks. Eile öösel sain ma magada ainult 4h ja tänane öö jäi suures kodulehe tegemise hoos üldse vahele. Aga kangekaelsus ja suur soov sundisid ikka kell 7 mind matile minema.  Jooga õpetab suurepäraselt alandlikkust & kannatlikkust. Niimoodi kiirustades ja ennast pidevalt surudes ei jõua sa kunagi eesmärgini kiiremini kui tasa ja targu armastusega kaasa voolates. Õnneks on iga vigastus aga parim õpetaja, tuleb seda ainult märgata ja enesele teadvustada, miks läks just seekord nii ja mitte teisiti.  Nüüd olengi juba voodis, palun kaelalt andeks ja puhkan ennast lõpuks korralikult välja.